Vahendusteenuse hind on alati kokkuleppeline, seda ei reguleeri Eestis (seni) ükski seadusakt. Praktikas on väljakujunenud tasuks 3-5 % müügihinnast (vahendustasu lepitakse müüja ja maakleri vahel läbirääkimiste käigus kokku, see võib erineda ka eelpool nimetatust), mille tasub müüja, üüritehingute puhul on tavaline vahendustasu 1 kuu üürisumma mille tasub kas üürileandja või üürnik vastavalt kokkuleppele.
Kinnisvaramaakleri informeeritus turuolukorrast ja pakutavast varast või siis ostusoovidest on oluliselt parem, kui harva kinnisvaratehinguid sooritaval tavainimesel. Lisaks osutab maakler abi läbirääkimistel, notariaegade broneerimisel ja muudes toimingutes, mis kahtlemata iga tehinguga kaasnevad. Maakler aitab tänapäeva kiire tempo juures aega ja tõenäoliselt ka raha kokku hoida, kasutades oma teadmisi ja infobaasi kliendi huvide esindamisel.
Kinnisvarabüroos töötav maakler saab erinevalt üksikult töötavast või lausa nn libamaaklerist kasutada büroo tugipersonali – sekretäri, juristi, turundusjuhi jne – abi ja nõu. Seega on maakleri vastutus tegelikult võrdne kogu firma vastutusega. Aastaid turul olnud firmad on pädevad ja erapooletud oma klientide esindamisel kõikides kinnisvaraküsimustes.
Esmalt tuleks arvestada oma ja pere vajadustega täna ning lähemas tulevikus, samuti eelistustega elukoha ümbruse, sotsiaalse infrastruktuuri ja ajalise kauguse suhtes töökoha, kooli jms suhtes. Teiseks mõõtmeks on kindlasti elamiskulud - kui palju tuleb tasuda tarbitavate teenuste ja hoone korrashoiu eest aastate jooksul. Oluline näitaja on kindlasti ka enda ja pere sissetulekud ning nende muutus aja jooksul ehk laenuvõime üldiselt. Samuti tuleks elukoha hankimisel silmas pidada selle väärtuse tõusu aja jooksul.
Kinnisvara väärtus sõltub eelkõige nõudluse/ pakkumise vahekorrast antud hetkel ning antud kinnisvaraobjekti silmas pidades ning üks olulisemaid tegureid, mis kinnisvara väärtus kujundab on asukoht.
Isiklikus kasutuses olnud elamispinna müümisel ei tule tasuda tulumaksu. Juhul, kui müüakse elamispinda, kus ise ei elata (nt pärandina saadud teine korter vmt), arvutatakse tulu vara soetusväärtuse (millele on lubatud lisada tehinguga seotud kulud ja korrastamis/remondikulud) ja müügiväärtuse vahena. Selliselt saadud tulult tuleb tasuda tulumaksu hetkel kehtiva määra alusel (2009 aastal on tulumaksumäär 21%) müügile järgneva aasta 1. juuliks.
Hindaja võtab arvesse turuolukorda ning sarnaste varadega varasemalt tehtud tehinguid. Turuväärtuse hindamisel on hindaja objektiivne, s.t. et ta on ka antud tehingust sõltumatu. Ostja ja müüja võivad aga hinnaläbirääkimistel lähtuda subjektiivsetest ja tihti emotsionaalsetest näitajatest, mistõttu ei pruugi kokku langeda hindaja poolt hinnatud turuväärtus ning kokkuleppeline müügihind.
Pank arvestab laenaja (perekonna) maksevõimega praegu ja tulevikus, muude püsikohustustega (näit kehtiv liisingleping), laenaja korrektsusega senistes pangasuhetes, vara tagatisväärtuse ja asukohaga.