PIKVA MoIS

Müüa suurepärase potentsiaaliga Pikva mõis, mis asub Harjumaal, Anija vallas. Esmamainitud on mõisa karjamõisana 18. sajandi alguses. Iseseisvaks rüütlimõisaks sai Pikva mõis 1858. aastal, mil nii Pikva kui ka Alavere kuulusid von Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 1850. aastal valmis mõisa historitsistlik peahoone, mis on otstest ühekorruseline, keskelt aga kahekorruseline. 1875. aastal läks mõis Wolter Baron Stackelbergi omandusse; alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Robert Georg Turmannile.

Aastatel 1920–1972 tegutses mõisas kool.

Pikva mõisa peahoones on säilinud kolm taastatavat ahju. Fuajees, suures saalis ja salongis on osaliselt säilinud ja EKA tudengite poolt taastatud laemaalingud. Samuti on peahoonel täiskõrge võlvlagede ja kaarakendega keldrikorrus.

Mõisa peahoone ja talli vahetus läheduses asub Pikva Miikaeli kabel ja kellatorn. Tegu on endise Diakonisside Asutise kabeliga, mis ehitati 1891. aastal arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi haiglatöötajate palveruumiks. Algselt asus see Tallinnas Magdaleena haigla kõrval, kus ta jäi aga ette kinnisvaraarendusele. Pikva mõisakompleksi endise omaniku eestvedamisel toodi 2005. aastal kabel Tallinnast Pikva mõisa. Kellatorn on uus ja ehitatud kabeli juurde juba uues asukohas. Kabel kuulub Pikva mõisa kompleksi ja töötab Kose koguduse abikirikuna.

Lisaks kuulub kompleksi kõrvalhooneid, nagu ait, tall-tõllakuur, väike ait (ümber ehitatud saunamajaks) jms. Väikses aidas asuvas saunamajas on tagasihoidlikul moel olemas kõik vajalik aastaringseks elamiseks. Hoone on kahekorruseline, mille esimesel korrusel on köök-elutuba ning saun. Avatud teisel korrusel paikneb magamistuba.

Kogu kinnistu pindala on 5,74 ha, millest umbes 1,5 ha on mõisapark,mis kulgeb peahoone ees ja taga, 1 ha on endine köögivilja- ja õunaaed ning ülejäänu on hetkel mets.

Kompleksi ja hoonetega lähemalt tutvumiseks ning täpsema info saamiseks palun ühendust võtta.