Kui ostuhind on paigas, laenupakkumine käes ja sobiv kodu välja valitud, tekib peaaegu alati sama küsimus – kui palju läheb kinnisvara ost tegelikult maksma? Kinnisvara ostu riigilõiv on üks neist kuludest, mis võib ostja jaoks tulla ebameeldiva üllatusena siis, kui tehing on juba lõpusirgel. Just sellepärast tasub see kulu läbi mõelda varakult, mitte notari aja eelõhtul.
Kodu ostmine ei koosne ainult sissemaksest ja laenumaksest. Tehinguga kaasnevad ka notari tasu, võimalikud panga kulud ja kanded registritesse. Riigilõiv on osa sellest paketist ning kuigi see ei pruugi olla suurim kulu, mõjutab see siiski sinu lõplikku eelarvet.
Mis on kinnisvara ostu riigilõiv?
Lihtsustatult on riigilõiv tasu, mida makstakse teatud toimingute eest riigile. Kinnisvaratehingu puhul seostub see enamasti kinnistusraamatu kannetega. Kui omand läheb ühelt inimeselt teisele üle, tuleb vastavad muudatused ametlikult registrisse kanda ning selle eest tulebki tasuda riigilõiv.
Ostja vaatest tähendab see, et kinnisvara ostu riigilõiv ei ole eraldi vabatahtlik kulu, vaid osa tehingu vormistamisest. Kui omanikumuudatust ei registreerita, ei ole tehing ka sisuliselt lõpuni vormistatud. Seega ei maksta riigilõivu lihtsalt „paberi pärast”, vaid selleks, et sinu omandiõigus saaks ametlikult kinnitatud.
Millal tuleb kinnisvara ostu riigilõiv tasuda?
Enamasti tekib riigilõivu tasumise kohustus kinnistusraamatu kande tegemisel. Praktikas toimub see notaritehingu järel, kui notar edastab vajalikud dokumendid registrile. Ostja jaoks tähendab see tavaliselt seda, et lõplikud kulud koondatakse tehingu ettevalmistamise käigus ning need tuleb tasuda enne või vahetult seoses tehingu lõpuleviimisega.
Siin on oluline üks nüanss – kõik tehingud ei ole kulude mõttes täpselt samasugused. Kui ostuga kaasneb näiteks hüpoteegi seadmine pangale, lisandub riigilõiv ka selle kande eest. Ehk teisisõnu, ühe koduostu sees võib olla mitu registritoimingut ja igaühel neist oma hinnastus.
Millest riigilõivu suurus sõltub?
Kõige praktilisem vastus on see: sõltub toimingust. Riigilõiv ei kujune tavaliselt lihtsalt kinnisvara ostuhinna järgi ühes kindlas protsendis, vaid selle järgi, milline kanne või õigus kinnistusraamatusse sisse kantakse. Omandi üleminek, hüpoteegi seadmine ja mõni muu muudatus võivad tuua kaasa erineva suurusega tasu.
Seetõttu ei tasu lähtuda ainult sõbra kogemusest või mõne aasta tagusest infost. Riigilõivude määrad võivad ajas muutuda ning konkreetse tehingu ülesehitus mõjutab lõppsummat rohkem, kui esmapilgul paistab. Kui ostad kodu laenuga, on kogukulu tavaliselt teistsugune kui juhul, kui ostad ilma finantseerimiseta.
Kui soovid paremat ülevaadet kogu ostuprotsessi kuludest, tasub lugeda ka artiklit Kui palju maksab päriselt oma kodu ostmine Eestis?.
Riigilõiv ja notarikulu ei ole sama asi
See on koht, kus ostjad kõige sagedamini summasid segamini ajavad. Notari tasu makstakse notari töö eest – lepingu koostamine, isikusamasuse kontroll, tehingu tõestamine ja kogu protsessi juriidiline vormistamine. Riigilõiv seevastu on tasu registrikande eest riigile.
Mõlemad kulud võivad tulla sulle ühe arvena või ühe tehingu raames korraga nähtavale, kuid sisuliselt on need erinevad read. Selle eristuse mõistmine aitab eelarvet realistlikumalt planeerida. Kui tead ainult notarikulu suurust, ei pruugi sa veel näha kogu pilti.
Millised olukorrad võivad lõppkulu suurendada?
Kõige sagedamini mõjutab lõppkulu see, kas ost toimub laenuga või ilma. Laenuga ostes lisandub enamasti hüpoteegi seadmisega seotud kanne, mis tähendab täiendavat riigilõivu. Samuti võib kulusid mõjutada, kui tehingus tehakse mitu kannet või kui kinnisvara õiguslik seis vajab täiendavaid toiminguid.
Teine oluline koht on kaasomand, kasutuskorra küsimused või eriõigused, mis tuleb registris korrektselt kajastada. Need ei tähenda alati suurt lisakulu, kuid võivad muuta tehingu keerukamaks. Just siin on kogenud partneri roll suur – enne broneeringut või ostuotsust on mõistlik aru saada, milline objekt toob kaasa lihtsa tehingu ja milline eeldab rohkem vormistamist.
Tallinnas ja Harjumaal liigub turul palju väga erineva taustaga kinnisvara – vanemad korterid, uusarendused, ridaelamuboksid ja majad. Paberil võivad need tunduda sarnased, aga tehingukulude loogika ei ole alati üks ühele sama.
Kuidas ostja saab end ette valmistada?
Kõige kindlam viis on arvestada, et lisaks ostuhinnale on alati olemas kõrvalkulud. Kui sinu eelarve on pingul viimase piirini, võib isegi mõnesajaeurone lisakulu tehingu ebamugavaks muuta. Me näeme praktikas sageli, et kõige sujuvamalt liiguvad edasi need ostud, kus kogu kulupilt pannakse paika juba enne pakkumise tegemist.
Hea ettevalmistus ei tähenda ainult raha olemasolu. See tähendab ka seda, et tead, kes mida korraldab, millal arved tekivad ja millised dokumendid peavad õigeks hetkeks valmis olema. Kui soovid aktiivselt võrrelda erinevaid koduvalikuid, leiad pakkumised siit: objektid.
Checklist – mida enne tehingut üle vaadata?
- Küsi enne notariaja kokkuleppimist üle, millised kulud lisanduvad ostuhinnale.
- Uuri, kas ost toimub laenuga ja kas hüpoteegi seadmine toob kaasa lisariigilõivu.
- Vaata üle, kas tegemist on lihtsa omandikandega või on vaja teha mitu registritoimingut.
- Planeeri eelarvesse puhver, et väiksemad lisakulud ei venitaks tehingut.
- Kontrolli, et kõik osapooled teaksid, kes millise kulu tasub ja mis ajaks.
Kas müüja ja ostja jagavad riigilõivu omavahel?
See sõltub kokkuleppest ja tehingu sisust. Praktikas on väga tavaline, et ostja kannab omandi üleminekuga seotud kulusid, kuid see ei ole kivisse raiutud universaalne reegel iga detaili puhul. Mõnes tehingus jagatakse notaritasu või muid kulusid teistmoodi.
Oluline on mitte eeldada, vaid kokku leppida. Kui kulude jaotus on läbi rääkimata, tekib segadus tavaliselt kõige valemal hetkel – siis, kui kõik tahavad juba allkirjastada. Selge kulude jaotus teeb tehingu rahulikumaks ning vähendab pingeid mõlemal poolel.
Miks tasub riigilõivu teemat varakult arutada?
Sellepärast, et kinnisvara ost ei ole ainult hinna läbirääkimine. Hea ostuotsus sünnib siis, kui sa näed kogu pilti – ostuhinda, kaasnevaid tasusid, finantseerimist ja objekti tegelikku sobivust sinu plaanidega. Riigilõiv võib tunduda väike detail, kuid just väikestest detailidest saab kokku tehingu tegelik kogukulu.
Kui ostad esimest kodu, võib see kõik tunduda korraga palju. Kui vahetad olemasoleva kodu suurema või parema asukoha vastu, on fookus sageli ajasäästul ja kindlustundel. Mõlemal juhul on kasu sellest, kui keegi assisteerib Sind algusest lõpuni ning hoiab silma peal ka neil kuluridadel, mis ise kiiresti ei paista.
KKK
Kas kinnisvara ostu riigilõiv tuleb maksta iga ostu puhul?
Üldjuhul kaasneb kinnistusraamatu kande tegemisega riigilõiv. Konkreetne kulu sõltub sellest, milliseid toiminguid tehinguga tehakse.
Kas laenuga ostes on riigilõiv suurem?
Sageli küll, sest lisanduda võib hüpoteegi seadmise kanne. See tähendab tavaliselt täiendavat registritoimingut ja lisakulu.
Kas riigilõiv sisaldub notari tasus?
Ei. Notari tasu ja riigilõiv on erinevad kulud, isegi kui need ilmuvad ostja jaoks sama tehingu raames.
Kas riigilõivu suurus sõltub alati ostuhinnast?
Mitte alati otseselt. Sageli sõltub see eelkõige toimingu liigist ja sellest, milline kanne registrisse tehakse.
Millal on mõistlik täpne kulu välja selgitada?
Parim aeg on enne siduva ostuotsuse tegemist. Nii saad kogu eelarve realistlikult paika panna ja väldid üllatusi tehingu lõpus.
Kui soovid, et ostuprotsess oleks selge, kiire ja hästi juhitud, siis ära jäta kulude poolt viimasele hetkele. Küsi nõu, võrdle võimalusi ja pane tehing kokku nii, et kogu pilt oleks algusest peale kontrolli all. Kui soovid personaalset abi järgmise sammu tegemisel, Võta ühendust.