Üürikodu valides võib kuutasu paista esmalt lihtne: üür on kokkulepitud ning korter sobib. Tegelik eelarve selgub aga siis, kui lisanduvad kõrvalkulud. Küsimusele kes maksab üürikorteri kommunaalid ei anna vastust pelgalt kuulutus või tavapraktika – määrav on omaniku ja üürniku selge kokkulepe üürilepingus.
Tallinnas ja Harjumaal võivad sama suurusega korterite kommunaalkulud erineda märgatavalt. Mõju avaldavad hoone energiatõhusus, kütteliik, korteri paiknemine majas, elanike arv ning ka see, millised teenused on arvel eraldi välja toodud. Seepärast tasub enne lepingu allkirjastamist vaadata summast kaugemale ja küsida, mille eest tegelikult makstakse.
Kes maksab üürikorteri kommunaalid tavaliselt?
Enamasti tasub üürnik igakuised kasutuspõhised kõrvalkulud. Nende hulka kuuluvad näiteks küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, maja haldus- ja hooldusteenus ning korteriühistu kaudu esitatavad muud jooksvad kulud. Kui korteris on eraldi elektrileping või internetiteenus, tasub üürnik need üldjuhul otse teenusepakkujale.
Korteri omanikule jäävad tavaliselt omandi säilitamise ja vara väärtuse kasvatamisega seotud kulud. Näiteks ei ole mõistlik kanda üürnikule korteriühistu laenumakset, remondifondi kogumist või suuremat ühekordset renoveerimisväljaminekut, kui selles ei ole lepingus läbipaistvalt ja eraldi kokku lepitud. Üürnik maksab eelkõige kodu igapäevase kasutamise eest, omanik vastutab vara kui investeeringu ja omandi eest.
Praktikas võib kokkulepe olla ka teistsugune. Omanik võib näiteks pakkuda fikseeritud üürihinda, mis sisaldab osa kõrvalkuludest, või jätta enda kanda mõne konkreetse teenuse. See sobib hästi juhul, kui mõlemad pooled soovivad etteaimatavat kuueelarvet, kuid fikseeritud hinnaga kaasneb omaniku jaoks risk, et külm talv või hinnatõus suurendab kulusid oodatust rohkem.
Millest kommunaalarve koosneb?
Sõna „kommunaalid” kasutatakse igapäevases kõnes laialt, kuid arvel võivad eri kululiigid tähendada väga erinevaid asju. Kõige suurema osa moodustab talvekuudel sageli küte. Uuemas, hea energiamärgisega majas võib see olla stabiilsem, samal ajal kui vanemas hoones sõltuvad kulud rohkem ilmast, maja seisukorrast ja küttesüsteemist.
Vesi ning kanalisatsioon sõltuvad enamasti tarbimisest ja elanike arvust. Kui korteris elab kaks inimest, kuid lepingus on arvestatud ühe elanikuga või vee näidud jäävad fikseerimata, võib hiljem tekkida tarbetu vaidlus. Seetõttu tasub üleandmisaktis märkida veearvestite ning võimalusel ka elektriarvesti näidud.
Arvel võivad sisalduda ka hoone haldus, koristus, lift, valve, territooriumi hooldus, kindlustus ja jäätmekäitlus. Need ei ole tingimata ebamõistlikud kulud – hästi korraldatud maja hoiab kodu turvalise, puhta ja väärtuslikuna. Üürniku jaoks on oluline näha, millised read on igakuised jooksvad kulud ning millised seotud suuremate maja tulevikku puudutavate töödega.
Üürileping peab jätma vähe tõlgendamisruumi
Hea üürileping ei piirdu lausega „üürnik tasub kommunaalkulud”. See sõnastus võib tunduda selge, kuid ei vasta küsimusele, kas üürnik tasub ka remondifondi, laenumakseid, kindlustust või omaniku poolt valitud teenuseid. Mida täpsemalt on kulude loogika kirjas, seda rahulikum on üürisuhe mõlema poole jaoks.
Lepingus võiks olla üheselt märgitud, milliseid kulusid tasub üürnik arve alusel, millised jäävad omaniku kanda ja mis ajaks tuleb makse teha. Samuti tasub kokku leppida, kuidas arveid üürnikule edastatakse ning mida tehakse siis, kui arvel esineb ebatavaliselt suur kulu või parandamist vajav viga.
Kui üürniku kasutusest tuleneb kahju – näiteks puruneb tema tegevuse tõttu kodutehnika või tekib ummistus – on tegemist eraldi küsimusega, mitte tavapärase kommunaalkuluga. Kui olukord on keeruline või pooled ei jõua kulude jaotuses kokkuleppele, tasub küsida nõu vastava valdkonna spetsialistilt.
Kontrollnimekiri enne üürilepingu allkirjastamist
Enne otsustamist paluge näha vähemalt viimaste kuude arveid ning võrrelge suve- ja talveperioodi. Nii kujuneb tegelik pilt kodu igakuisest maksumusest, mitte ainult kuulutuses esitatud üürihinnast.
- Kontrolli viimase 12 kuu kommunaalarveid, eriti kütteperioodi arveid.
- Küsi, kas arvel on remondifond, laenumakse või ühekordsed erikulud.
- Lepi kirjalikult kokku, kes tasub elektri, interneti, parkimise ja kindlustuse.
- Fikseeri üleandmisaktis mõõdikute näidud, võtmete arv ning korteri seisukord.
- Täpsusta maksetähtaeg ja viis, kuidas omanik arved üürnikule saadab.
- Uuri, kas korteris on kaugloetavad arvestid ning kas kulude kohta saab küsida selgitust.
See väike ettevalmistus aitab vältida olukorda, kus esimesel talvekuul lisandub üürile ootamatult mitmesajaeurone kulu. Kodu peab pakkuma turvatunnet, mitte jätma igal kuul küsimust, milline arve postkasti jõuab.
Erinevad kokkulepped ja nende plussid
Kõrvalkulude arvepõhine tasumine on läbipaistev: üürnik maksab tegeliku tarbimise ja maja jooksvate kulude eest. See lahendus on Eestis kõige tavalisem ning sobib hästi siis, kui arved on korrektsed ja mõlemad pooled mõistavad nende sisu. Omanikul ei ole vaja prognoosida hinnatõuse ning üürnik näeb selgelt oma tarbimise mõju.
Fikseeritud kõrvalkuludega kokkulepe teeb üürniku eelarvestamise lihtsamaks. Seda võib eelistada näiteks lühiajalisema üüriperioodi korral või siis, kui korterit kasutab üks inimene ja tarbimine on üsna stabiilne. Samas peab omanik arvestama võimalusega, et tegelikud kulud kasvavad ning kokkulepitud summa ei kata neid enam.
Mõnikord sisaldab üür osa teenuseid, näiteks internetti või parkimiskohta. Sellisel juhul tasub lepingus eristada üüris sisalduv teenus ja eraldi tasutavad kulud. Selge jaotus aitab ka siis, kui üürisuhe lõpeb või teenuse hind muutub.
Kuidas hinnata korteri tegelikku kuukulu?
Üürikorteri võrdlemisel ei ole õige võtta aluseks ainult kuulutuse üürihinda. Lisage sellele keskmine kommunaalkulu, elekter, internet, parkimine ja vajadusel kodukindlustus. Kui valite kahe sarnase kodu vahel, võib veidi kõrgema üüriga, kuid energiatõhusam korter osutuda aastases vaates rahulikumaks ja soodsamaks valikuks.
Vaadake ka maja tervikpilti. Renoveeritud fassaad, toimiv küttesüsteem ning aktiivne korteriühistu võivad tähendada paremat elukeskkonda ja ühtlasemaid kulusid, kuid arvel võib samal ajal olla hoone uuendamiseks võetud laen. Küsimus ei ole ainult selles, kas kulu on suur või väike, vaid kas selle sisu on teile enne otsust arusaadav.
Kui otsite üürikodu, leiate erinevaid võimalusi City Property objektide valikust. Maakler aitab küsida õiged küsimused juba enne vaatamist ning hoida läbirääkimised konkreetsed – nii jääb rohkem aega keskenduda sellele, kas korter tundub päriselt koduna.
Omaniku vaade: läbipaistvus kaitseb ka investeeringut
Omaniku jaoks algab hea üürisuhe ausalt esitatud kuludest. Kui kuulutuses või suhtluses on välja toodud kõrvalkulude tavapärane vahemik ning lepingus on nende jaotus arusaadav, leiab korter tõenäolisemalt sobiva ja pikaajalise üürniku. See vähendab arusaamatusi, maksete hilinemist ja sagedast üürnike vahetumist.
Investeerimiskorteri puhul mõjutavad kõrvalkulud otseselt ka nõudlust. Eriti tudengite, noorte spetsialistide ja väikeste leibkondade jaoks on kogukulu sageli olulisem kui üürisumma üksi. Lisalugemist selle kohta, kuidas hinnata üürikorteri potentsiaali, pakub artikkel Kuidas tudengikorterist teha nutikas investeering.
Kogenud maakler aitab omanikul positsioneerida üürikodu õigesti, sõnastada kulude jaotuse selgelt ning leida üürniku, kelle ootused vastavad korteri võimalustele. Kiirus on väärtuslik, kuid hea tehing sünnib siis, kui mõlemad pooled teavad täpselt, millele nad jah ütlevad.
KKK: üürikorteri kommunaalkulud
Kas üürnik peab tasuma remondifondi?
See sõltub konkreetsest lepingulisest kokkuleppest ja kulu sisust. Tavapraktikas jäävad omandi väärtust kasvatavad ning suuremateks tulevikutöödeks kogutavad kulud omaniku kanda, kuid leping peab olema selles küsimuses selge.
Kas omanik võib kommunaalarvetele lisada oma tasu?
Üürnikule esitatavad kulud peaksid olema läbipaistvad ja kokkulepitud. Omaniku soovitud üüritulu tuleb üldjuhul arvestada üürisummasse, mitte esitada seda ebamäärase kommunaalkuluna.
Mida teha, kui kommunaalarve on ootamatult suur?
Paluge näha arve detaile ning võrrelge seda varasemate kuude ja sama perioodi kuludega. Põhjus võib olla külmem ilm, suurem tarbimine, näitude korrigeerimine või ühekordne töö, kuid enne tasumist peab kulu sisu olema arusaadav.
Kas elekter kuulub alati kommunaalkulude hulka?
Mitte alati. Elekter võib kajastuda korteriühistu arvel, kuid sageli sõlmib üürnik elektrilepingu ise. Mõlemad variandid on võimalikud, kui need on lepingus konkreetselt kirjas.
Kelle poole pöörduda, kui soovin üürilepingus kulud õigesti paika saada?
Selge kulude jaotus on hea üürisuhte algus. Kui soovite Tallinna või Harjumaa üüritehingus kindlat partnerit, kes assisteerib Sind algusest lõpuni, Võta ühendust.