VALGUSKÜLLANE JA HUBANE 2-TOALINE KORTER MAARDUS

Müüki on tulnud hubane ja päikeseline 2-toaline korter Maardus, Keemikute tänaval, Kallavere elupiirkonnas.

KORTERIST

Korteri koosseisu kuuluvad - esik, vannituba, elutuba avatud köögiga ja magamistuba. Korterisse paistab hommikune ja keskpäevane päike, tänu millele on korter väga hele, soe ja hubane. Korteri pind on 36,2 m2.
Korter on keskmises seisukorras, on elatav, aga värskendus ei tee halba.
Kokkuleppe alusel võib mööbel sisse jääda.
Veetorustik ja kanalisatsioon on vahetatud, vannitoas on boiler.

Kommunaalarved on suvel olnud umbes 100 eurot ja talvel 180 euro kanti.

MAJAST ja PARKIMISEST

Tegemist on kahe-korruselise tellistest majaga, kus on hästi toimiv ühistu. Laene ei ole majal, raha on kogutud remondifondi ja tehtud majas vajalikke töid - näiteks vahetatud kanalisatsioonitorud ja korrastatud trepikojad.

Majas on rahulikud, toredad naabrid, kes tunnevad üksteist aastaid ja käivad läbi.

Parkida saab maja taga ja kõrval tasuta.

ÜMBRUSEST

Maja taga on suur ja ilus laste mänguväljak ning vaikne majadevaheline ala, kus on tore mängida, ilma nautida ja suhelda.
Lähiümbruses on lasteaiad, Kallavere Keskkool, Maardu rahvamaja ja mitmed toidupoed. Samuti mitu bussipeatust, mis tagavad hea transpordiühenduse Tallinnaga.

LISAINFO

Kui tunned, et see hubane soe korter võib olla Sinu tulevane Kodu, siis võta kindlasti ühendust ja tule vaata oma silmaga üle!

KAS TEADSID ET?

Maardu asulat mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1236. aastal. Asula läks XVIII sajandi teisel poolel Maardu mõisa alluvusse. Maardu mõisa mainitakse esmakordselt teatmekirjanduses 1397. aastal. Kohanimi Maardu tuleneb mõisa nimest (Maarthe), kuigi mõis asus üpris kaugel praegusest Maardu linna territooriumist.

Tänaseks on Maardust kujunenud oluline tööstuspiirkond nii maakonna kui ka vabariigi tasandil. Tõuke tööstuspiirkonna rajamisele andis fosforiidi kaevandamine Maardu piirkonnas. 1939.aastal alustati töölisasula ehitamist, kuigi esimene kaevandus avati juba 1920. aastal Ülgase külas Maardu lähistel.

Kuni 1980. aastani oli Maardul asula staatus, alates 1980. aastast kannab Maardu linna nimetust. 1991. aasta 7. novembril kehtestati Eesti Vabariigi Ülemnõikogu Presiidiumi seadlusega Maardu linna omavalitsuslik staatus.

1982. aastal algas Muuga sadama ehitus, mis on otseselt mõjutanud linna arengut. Just Muuga sadama ehitamine andis impulsi uue elamurajooni ehitamisele Maardus. Käesoleval ajal on Maardu linn ühest küljest iseseisev väikelinn ja teisest küljest Tallinna satelliitlinn. Seejuures koosneb Maardu väga erinevatest linnapiirkondadest: tiheasustusega Kallavere elupiirkond, endine Muuga suvilaterajoon, mille ümberkujundamine väikeelamutega elupiirkonnaks on alanud, Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, Kroodi majanduspiirkond, Muuga sadam (paikneb Maardu piires osaliselt), Maardu järv ja järveäärne elupiirkond.

Kallavere elupiirkond (304 ha)

Kallavere elupiirkond (territooriumi suurus ligikaudu 304 ha, elanikke ligikaudu 15 000) on Maardu linna administratiivseks keskuseks. Siin on valdavad korterelamud: vanemad 2-5-korruselised, põhjaosas esineb ka 9-korruselisi. Elupiirkonna peatänavaks on Keemikute tänav, mille ääres leidub nn stalinistliku arhitektuuriga hooneid. Keemikute tänava äärne ala on kujunenud peamiseks kohalikuks äripiirkonnaks ning seda suundumust jätkatakse.
Põhjaossa jääb õigeusu kirik Kellamäe pargiga ning Kellamäe elamukvartal. Kallavere elupiirkonna lõunaosas asub linnavalitsuse hoone ja siin paikneb ka Metsapark. Põhjaosas asub kaubanduskeskus mitme lisateeninduspunktiga (pesumaja, pangafiliaal) ja spordihoone.
Keskossa jäävad tähtsad haridusobjektid, noortekeskus, Rahvamaja, Vaba Aja Keskus, turg ja staadionid.
Kallavere lõunaossa ehitatud Maxima XX kauplus tõi kaasa teeninduskvaliteedi parenemise ja elanikkonna ostuharjumuste muutumise.
Elupiirkond on roheline: keskust kaunistavad mitmed pargid ja puhkealad purskkaevudega, rajatud on kõnniteed ja paigutatud uut linnamööblit.
Laiendatud on linna kalmistut ning selle edasine laiendamine on aktuaalne.